Suvepluus

Pluus ostetud, tikandid ikka ise :)

Improviseering kahele

Ühel õhtul oli plaanis minna välja sööma, kuid horisondil olev must pilvemass sundis pani meid kodu suunas põgenema. Nii avasin külmkapi ukse ja hakkasin nuputama, mida olemasolevast võiks kokku meisterdada.
Hakkisin peeneks porgandi, selleri, sibula, viskasin pannile koos oliivõliga ja tükikese võiga. Kui sibul sai pehmeks ja porgandid pehmemaks, panin segule juurde kanafilee tükikesed. Pruunistasin kana. Siis raputasin natuke paprikapulbrit ja sortsutasin valget veini. Nüüd valasin peale vett nii, et kogu kraam sai peaaegu kaetud ja pool puljonjongikuubikut. Siis panin kaane peale ja laisin kõigel podiseda. Vahest piilusin kaane alla ja segasin. Valmis sai siis, kui leem oli kõvasti vähemaks jäänud. Kõrvale keetsin lihtsalt riisi.
Kes paksemat sousti armastab, võib rahumeeli jahu kasutada. Või siis seda välismaist kokkamise koort, mis ka paksendab, aga tükki ei lähe.
Kraam sai meesväele nii meelt mööda, et paari päeva möödudes kordasin katset. Et näha, kas teist korda ka veel nii hea välja tuleb. Mitte täpselt sama, aga hea sai ikka.

Korduspäeval oli ka midagi tähistada ja magustoiduks improviseerisin maasikatordi. Selleks küpsetasin plaaditäie biskviittainast (ikka ise mikserdasin munad kokku), kihtide vahele panin ricotta-(vahu)koore segu ja maasikaid ning kõige peale veel lisaks korralik kiht vahustatud vahukoort ja maasikaid. Sai ka hää.
Järgmine hommik kohvi kõrvale oli veel parem.

Siidi Singapuri

Vahepeal oli jäänud postitamata. Voilà! Siin ta on.

Peab ütlema, et minu siiani isegi nadid oskused on rooste läinud. Vaat mis tähendab vähene praktika. Ja töövahenditega on ka lood halvasti. Asja tuleb kindlasti parandada! Seda enam, et on juba siin uue teemaga algust tehtud. ;)

Porgandirisotto

Sellest ajast, kui ma risotto tegemise ära õppisin, on see tihti õhtuti meie menüüs. Sisse võib panna, mida iganes kodus leiab. Olemas on ka variandid näiteks vahuveiniga või maasikatega. Rääkimata igasugustest köögiviljadest.











Seekord porganditega.
Neljale persoonile kulub:
320g riisi
300g porgandit
40g võid
pool sibulat
1dl valget veini
1liiter köögiviljapuljongit
20g parmesani juustu
muskaatpähklit, soola

Porgandid puhastada ja lõigata pisikesteks kuubikuteks (ma riivisin). Sibulaga hakkida peeneks ja panna potti/panni koos 20g võiga. Nõrgal tulel säristada natuke kuni sibul muutub klaasjaks ja kuldseks.
Visata juurde porgand ja aeg-ajalt segades lasta lasta tal küpseda 4-5 min. Maitsestada soolaga ja riivitud muskaatpähkliga.
Lisada riis ja röstida, valada juured vein jalasta sel aurustuda. Kulbikaupa puljongit lisades (nii et riis on kaetud kogu aeg ega jää kuivale) lasta riisil pehmeneda. Kui riis on pasta moel küps, kuid al dente, segada sisse ülejäänud või ja riivitud parmesani juust. Kaanega suletult lasta tõmmata paar minutit.
Ja siis ei muud kui sööma!

Retsepti kohaselt on tegemist lihtsa roaga, mille ettevalmistamiseks kulub 20 min ja tegemiseks 25 min.

Simonetta sügis

Tegemist on ühe kaua tehtud kaunikesega. Kui me veel Naapoli ajal nädalavahetustel Ischia saare vahet käisime ja viimaseid termaalmõnusid nautisime, nägin ühes ajakirjas reklaamfotot. Tutvustati Simonetta lasteriiete uut kollektsiooni. Ma muudkui uurisin ja uurisin pilti nagu lummatu...














Lõpuks võtsin Milaanos jalad selga ja läksin lõngaotsingutele. Leidsin. Järgmise etapina tuli muster välja nuputada.
Kui kudumisega algust tegin, siis tuli suvi vahele. 2007 aasta sügiseks, st aasta hiljem kui itaalia lapsed poestostetud vestid selga said, oli ka minu oma valmis. Ja siin ta ongi...

Lõng: Grignasco Flavia Baby merino 50g=200m

Kalamees 2

Kolimise käigus läks G müts kaduma. Võtsin vardad ja päevatööna sai tehtud samasugune uus. Värv on vähe heledam. Lõnga läks vähem kui üks tokk.