Jõlukingitusi aasta tagasi

Matilde mùts

Vàike tùdruk nimega Matilde kàis oma emmega ja òega tuttavatel kùlas vàiksest koerakutsikat vaatamas. Suures mànguhoos sai kutsa kàtte Matilde mùtsi ja lasi oma vàiksed kikud kàiku. Mùtsi ààr oli tàiesti ribadeks ja emmel oli juhtunu pàrast kahju. Ta nàitas mulle mùtsi ja kùsis, kas àkki annaks midagi ette vòtta. Ma siis vaatasin kodus eset paremalt ja vasakult ning asusin lappima. Tulemus sai selline lilleline:

Kiire ja maitsev òunakook

Veel Tallinnas elades oli mul ùks kàputàis oma kiirretsepte. Pirukate-kookide tarvis hoidsin sùgavkàlmas lehttaina liistakaid. Viineripiruka vòi òunakoogi isu tulles làksid need kohe kàiku. O'htul telekat vaadates oli vajadusel poole tunniga olemas òunakook ja tass teed.
U"hel òhtul tuli mul vana sòber taas meelde. Sobivalt oli kùlmkapis rull lehttainast. Panin selle plaadile, mààrisin peale kiht IKEA tikrimoosi (maasikamoosiga tuleb ka hea)ja peale ohtralt òunaviilakaid. Peale veel òrnalt suhkrut ja mònuga kaneeli. Ahju.... nàmm-nàmm.
Samal ajal, kui kook kùpses ja mònus lòhn kodu tàitis, lehitsesin oma òunakoogiraamatut. Selgus, et selles on vàhemalt veel kolm versiooni lisaks minu omale. U"ks  oli rummiga, yks oli.....
Kook sai valmis!

Kingitus kùlalisele

Paar nàdalat tagasi oli meil kùlaline Stockhomist. Tegelikult kàis ta meil vaid meil òhtusòògil. Muul ajal oli ta meie rahvusvahelise pere Rootsi-Itaalia sektsioonis.
Mul oli parajasti kàsil mòne uue mùtsi viimistlemine ja pakkusin kùalisele kingituseks ùhte.  Mudeli sai ta ise vàlja valida. Ma kasutasin kohe ka juhust, et modelliga mòned ùlesvòtted teha.
Kasutatud lòng on Biellast, nimega Rial Supremo (3 erinevat vàrvi topelt panduna) ja heegeldasin nòelaga nr 4,5.

Jòulutòòkoda on avatud

Jòulutòòkoda on avatud ja àge kingituste valmistamine on tàies hoos! Kòike vàlja kohe lobiseda ei saa, eelhònguks natuke kaunistusi.

Suvesinine

Kunagi oli mulle Ravelrys sirvides jàànud silma ùks kena topp. Lòngatagavarades oli sobiv puuvillane lòng olemas ka. Et suveks valmis jòuda, siis alustasin juba varakult kevadel. Soe ilm lasi aga end pikalt oodata ja suur algusind muudkui kahanes kuni tòò jàigi soiku. Eelmine nàdal vòtsin end kokku ja tegin viimistlused àra.

Top oli mudelis ette nàhtud kòik heegeldusena. Esimese tùkiga juba poole peale jòudes tekkis kahtlus. Tundus, et terve tùkk hakkab valminuna hirmsasti kardinat meenutama. Suunamuutus - vardad kàtte ja ùlemine pool saigi kootud. 

Mudeli pildil oli kaelus ilus lai (selle pàrast mulle silma jàigi), nii et sai isegi òlgade peale tòmmata. Kaelust heegeldades sai mulle aga selgeks, et minul ei tule see osa nii nagu peab. Kuna ma ei armasta eriti ùmber teha, siis tegin kaeluse lihtsalt lùhema ja meenutab pigem rullkraed.

Mudel: 28-13 Lacy Cowl Collar Tank by Pierrot (Gosyo Co., Ltd)

Lòng: Katia Cotton Comfort

Kingitus

Paar aastat tagasi kandis üks väike tüdruk nimega Elena tavaliselt vennast ülejäänud ja sugulastelt saadud riideid. Ema vahest ostis sekka mõne uue eseme ka. Enamasti olid tal jalas püksid. Ühel päeval teatas ta, et enam ta pükse ei taha ja nüüd kannab ta seelikut. Paar seelikut olid tal kapis isegi olemas pidulikemaks juhtudeks. Sellest päevast alates läksid need tihedasse kasutusse. Ja tõepoolest pole ma teda enam pükstega näinud. Ehk siis kui suusatama lähevad.
Õmblesin Elenale kolmandaks sünnipäevaks roosa volangiseeliku. Kahjuks jõudsin ära kinkida enne pildistamist. Kasutasin roosat ühevärvilist riiet, ääristeks roosat valgete täppidega riiet ja teppisin masintikanditega. Ilus sai! Preili oli üliõnnelik ja nagu ma hiljuti kuulsin, on seelik ikka veel käigus.
Selle aasta sünnipäevaks otsustasin talle teha uue seeliku. Tagavara ei saa ju ometi otsa lõppeda.
Seekord selline:

Riiet oli mul niipalju, et ka õetütar Adeele saab omale lillelise seeliku. Tegelikult ma temale mõeldes riide ostsingi :)

Rahvuslik kostüüm

Randa minnes on mul alati vähemalt paar komplekti bikiine kotti visatud. Et tagavara ei lõpeks olen igal aastal uued juurde ostnud. Eelistan osta lihtsad ja ühevärvilised, et siis need omamoodi ära kaunistada. Eelmisest aastast olid veel ootamas üks must komplekt. Siin nad nüüd on - rahvuslikus rüüs.

Pükstel on tikand ainult tagaosal.

Inspireeringu allikateks olid:
- Cristi Kütt Pihuloomad 2008
- A. Voolmaa, M. Kaarma Eesti rahvarõivad 1981 mustrilehed

Pùhadetibud

Ise tehtud, hàsti tehtud!

Vanaema õunakook

Jätkame innuga õunakookide saagat. Seekord valis G vanaema retsepti, öeldes, et vanaemad on küpsetamisel üks hea garantii tulemuse headuses. Selles oli tal tuline õigus. Pean ütlema, et see õunakook on siiani tehtutest minu lemmik. Panen üles ka retsepti.

Vaja läheb (8-le):
2 muna
2,5 dl suhkrut (mina panen alati vähem kui ette nähtud, seekord vaevalt 2 dl)
100g sulavõid
3 dl nisujahu
2 tl küpsetuspulbrit (asendasin 1 tl söögisoodaga)
2 tl vanillisuhkrut
2 tl kaneeli
4 dl riivitud õunu , umbes 5 õuna (mina kasutasin goldeneid ja 5 on juba liiga palju)

Peale:
soovi korral kaneeli ja suhkrut (jätsin panemata)

Ja siis läheb tegemiseks:
Kuumuta ahi 175 kraadini.
Vahusta tosoojad munad suhkruga. Sega omavahel jahu, küpsetuspulber, vanillisuhkur ja kaneel, lisa munavahule. Sulata või ja lisa veidi jahtununa tainasse.
Koori ja riivi õunad, sega samuti tainasse.
Vala küpsetuspaberiga kaetud või võiga määritud lahtikäivasse 26 cm läbimõõduga koogivormi. Küpseta 175 kraadi juures umbes üks tund (olenevalt õunte sordist ja küpsusastmest võib küpsetusaeg olla pikem või lühem).

Minu äkilises ahjus sai kook valmis juba 40 minutiga ja hambaork jäi proovides juba puhtaks.
Kook tahab natuke jahtuda. Kohe soojalt proovides kippus laiali pudenema. Pärast oli juba tipp-topp. Ja  järgmine päev oli ka ikka väga hea: pehme, mahlane, maitsev. Mmmmmm.....

Valentinipäev klassikuga

Tegemist on biskviitkattega õunakoogiga. See, mida pagarid Eestis teevad kevadel rabarberiga ja muul ajal õuntega. Tulemus tuli hea, aga minu kriitikameel ütleb, et saab parendada. Minu "Valentin" oli väga rahul, paar päeva kostis vaid rahulolevat mõminat.

Äge mütsitegu

Peale seda, kui olin kohalikele provvadele jòuluks ja G-le mitmel varasemal korral ka mytse kudunud, arvas G, et ma vòiksin ka suuremalt ettevòtmist proovida. Juba pikemat aega kàisime kòòslerist sòbrale peale, et ta oma poes peale kasukate ka aksessuaare myyks. Kòòsler Pàrlike on aga lihtne mees, kellele meeldib oma tòò ja tegemise protsess ja kes siiani muule vàhem tàhelepanu on osutanud. "Jah, ma tean, et peaks vaateakna ilusama tegema ja vahest mòne kinda vòi krae olen kaunistanud ka."
Pika jutu peale kààrisime lòpuks kàised yles. Kuna ma pole teab mis kiire kuduja, muud tegemised tahavad ka tegemist, siis alustasin mytsiteoga juba kevadel, et sygiseks valmis olla. Esiteks valisime vàlja mudelid ja vàrvid, siis kàisime lònga jàrel Biella kandis, kus palju lòngatootjaid puntis on.
Kui Pàrlikese tarvis juba kena kogus mytse valmis oli ja need ainult karvapalle kylge ootasid, pakkusin oma "teeneid" yhele hilbupoele. Poeomanikud eelistasid rohkem heegeldusi. Nii sai neile tehtud mòned mytsid, kaelused, kàesoojendajad ja kenake hulk vàrvilisi lòngast kaelakeesid.
"Noh, kuidas àri làheb?" kysitakse minult. Noh-jah.... Pàrlike mòned mytsid on myynud, hilbupood ka midagi on myynud, aga ei midagi taolist, et rahvas tormab murdu. See on see kriisiaeg ja rahva rahakotirauad on vàààga visad avanema. Kuigi pean ytlema, et mina sain oma materjali peale tehtud kulud tasa ja natuke teenisin ka. Sellega olen yhel pool. Raskem pool oli arvata, mis inimestele vòiks meeldida ja mille peale nad raha on n6us kulutama. Ja selles osas on astikad konservatiivsed.
Kuigi lund veel eile sadas ja allahindlused veel kestavad, on selleks korraks minu mytsihooaeg làbi. Nyyd puhkan veidi ja siis hakkan otsima uusi ideid jàrgmiseks talveks.

40 6unakooki

Sel aastal on plaani v6etud uus projekt: 40 6unakooki. Miks just 6unakoogid ja miks just 40?
Juba paar aastat vàhemalt on mul kokaraamatute vahel yks eestikeelne vàljaanne tiitliga 6unakoogid. Aeg-ajalt olen selle kàtte vòtnud, sirvinud, unistanud ja siis jàlle tagasi pannud. Tea, kas nyyd oli tegemist laiskusega vòi motivatsiooni puudumisega, et mònda neist proovida.
Kuni.. yhel sygisesel pàeval tekkist tahtmise struudli jàrele, kapis oli sobivalt pakk tainast selle jaoks. Tihti mikserdan ma ise midagi umbes kokku, kui isu millegi jàrele tuleb, sel korral igaks juhuks vaatasin raamatut, et ehk selles midagi asjalikku kirjas. Raamatus on suisa 2 varianti - teha kòik algusest lòpuni ise vòi kasutada poetainast.
Ja siit see koogilugu alguse saigi. Kohe tekkis soov veel mònda òunakooki katsetada. Surusin raamatu G-le pihku. "Vali pildi jàrgi yks vàlja, mis sulle meeldib ja ma kypsetan sulle selle koogi." Nii sai àra proovitud Mòisaproua 6unakook. Ja eelmisel nàdalal maiustasime Pariisi òunakoogiga. Me mòlemad làksime nii elevile, et otsustasin kòik kokaraamatu retseptid jàrgi proovida. Lugesin sisukorrast kokku, et raamatus on neid tàpselt 40. Mis seal ikka, vòtab niipalju aega kui vòtab... Kahtlustan, et aastaga me vist yhele poole ei saa, mitte sellepàrast, et ma iga nàdal kypsetada ei jòuaks, aga sòòmisega làheb raskeks. Yhe uhke kypsetise hàvitamisele làheb meil keskmiselt 3 pàeva.

Pildil on Pariisi õunakook. Palju õunu ja palju mune.