Heegelvarras

Viimasel Toriino kuduklubi kohtumisel imetlesin ühe osavnäpu ilusaid heegeldatud kampsuneid. Vaatsin paremalt ja vasakult poolt, aga teguviisi ära ei arvanud. Siis hakkasin pärima, et mis ja kuidas. Et olen kuulnud, et isegi palmikuid pidavat saama teha heegeldamisega.
Selgus, et töövahendina kasutatakse minule siiani senitundmatut tuneesia heegelnõela, mis pole midagi muud, kui üks lihtne heegelenõel, mis on tavalisest pikem ja mille otsas on nupp nagu vardal. Ühesõnaga - heegelvarras.
Kuna tegija vahendeid kaasas polnud, siis midagi ma selgeks ei saanudki. Aga uudishimu jäi. Koju jõudes asusin asja kohe internetist uurima. Proovisin kohe tavalise heegelnõelaga järgi.
Selgus, et vaid mina, võhik ei tea asjast midagi, muul maailmal ammu selge. Mudeleid leidub internetis igale maitsele alates Ravelryst ja lõpetades Youtube'iga. Spetsialiseerunud ajakirjadest rääkimata.
Tuneesia heegeldamist nimetatakse ka afgaani omaks. Sel viisil saab teha kampsuneid, mütse, salle, seelikuid... mida iganes, kuni suurte kirjute vaipadeni välja. Heegelvõtte põhimõte seisneb selles, et paremalt vasakule liikudes korjatakse silmused üles (selleks pikkus) ja tagasi tulles heegelatakse läbi. Tööd ümber pööramata.
Nüüd olen juba kahe heegelvarda omanik ja täis indu midagi suurt korda saata.

Väljasõit Aostasse

õnneks või õnnetuseks oli pühapäeval pood kinni!

Tirulii ehk hapukapsa asemel

Tegemist on Trentino-Alto Adige regiooni roaga ja kohalik nimetus on Cavolo verza alla tirolese.

Neljale näljasele kulub:
1 kg kapsast (verza - vähe pehmemat ja kräsulisemat sorti)
3 küüslauguküünt
2 sibulat
3 sl oliivõli
100 g võid
1 roots rosmariini
3 salveilehte
5 dl juurviljapuljongit
näpuotsaga apteegitilli seemneid (aniisimaigulised köömned)
3 dl valget veini
1 tuustakas peterselli
sool ja pipar

Minu kohandused:
Kasutasin tavalist peakapsast, tahab lihtsalt kauem haududa, aga ongi kodusem. Salveid ja köömneid käepärast polnud. Võid ei pannud ja peterselli unustasin. Mekkis hästi ikkagi! Taldrikul olid kapsas ja sealiha kõrvuti.

Hakkida kapsas, sibul, küüslauk (ma viskasin terved küüned potti), salvei, petersell, eraldada rosmariini okkad varrest. Potis sulatada või õliga, visata juurde taimeroheline v.a. petersell ja küüslauk. Kui segu on läbi korralikult passeeritud, lisada juurde kapsas. Segada. Säristada 10 min.
Märjata puljongi ja veiniga, pudistada peale tambitud köömned, näpuotsaga soola ja pipart. Segada ja keeta madalal tulel kaane all umbes 1 tund.
Kallada kogu kraam serveerimisliuale, raputada peale petersell.. ja sööma!

Heegeldatud suvekotike

Musu vest

eest
tagant

Nõelasiil

Lõngad lõngavarudest, sisu tükeldatud vana sokk ja tulemus on osutunud väga praktiliseks :)

Muster: http://knittitude.blogspot.com/2008/03/waste-yarn-hedgehog.html

Minu esimesed

Minu esimene purukook. Retsept raamatust Eesti köök.

Minu esimene parmiggiana di melanzane. Retsept raamatust L'enciclopedia della cucina italiana, verdure e contorni.

Neljale:

4 kobedamat baklazhaani, viilutatud ja spurgate

2 kg tomateid

Jupp hakitud sibulat

vars värsket basiilikut

300 g mozzarella viilakaid

friteerimiseks õli

100 g riivitud parmesani juustu

soola

Ma läksin tomatitega lihtsama vastupanu teed ja pasutasin passatat. Vaatan, et sibula unustasin päris ära... Ja baklazhaane mitte ei friteerinud (pärast panna majapidamispaberile, et üleliigne õli ära imbuks), vaid grillisin.

Spurgate - tähendab, et viilutatud baklazhaanid tuleb panna soolaga eelnevalt seisma vähemalt tunniks. Eraldub mõrkjas pruunikas vedelik ning baklazhaanid jäävad küpsetades magusamad ja vähem shvammised.

Vaevalt, te kellelgi on tahtmist tomatitega pikalt jännata, jätan selle osa vahele. Sibulad on muide mõeldud lisamiseks tomatiplögale.

Kui kõik ette valmistatud, võtta kenake ahjunõu, määrida põhja laiali paar lusikatäit tomatikastet. Laduda 1/3 friteeritud baklazhaane, siis 2 lusikat parmesani, nats basiilikut, mõni lusikatäis tomatikastet ja pool mozzarella kogusest. Korrata kihte, kõige peale jätta baklazhaanid. Kõige otsa käib veel ülejäänud tomatikaste, basiilik ja 4 lusikatäit parmesani. Küpsetada 160 kraadises ahjus 40 min, kusjuures viimased 10 min tõsta temperatuur 180-le.

Jakk-kampsun

Alustasin paaril korral ja üritasin näpuga mustrijärge ajada, aga sellest ei tulnud mitte midagi välja. Natuke omaloomingut ja pingutuse tulemused on siin näha:

Lähtemudel: http://www.lanagrossa.com/service/mdm/03_2005/index.html

Lõng: Katia cotton comfort

Jaki kaal: 365 g (oleks pidanud palju rohkem kuluma, aga tõesti hunnik lõnga jäi üle :p )

Kasutasin vardaid 3,5

Arvan, et nööpaukude alla tuleks veel midagi toekamat õmmelda, kipuvad venima.

Suvepluus

Pluus ostetud, tikandid ikka ise :)

Improviseering kahele

Ühel õhtul oli plaanis minna välja sööma, kuid horisondil olev must pilvemass sundis pani meid kodu suunas põgenema. Nii avasin külmkapi ukse ja hakkasin nuputama, mida olemasolevast võiks kokku meisterdada.
Hakkisin peeneks porgandi, selleri, sibula, viskasin pannile koos oliivõliga ja tükikese võiga. Kui sibul sai pehmeks ja porgandid pehmemaks, panin segule juurde kanafilee tükikesed. Pruunistasin kana. Siis raputasin natuke paprikapulbrit ja sortsutasin valget veini. Nüüd valasin peale vett nii, et kogu kraam sai peaaegu kaetud ja pool puljonjongikuubikut. Siis panin kaane peale ja laisin kõigel podiseda. Vahest piilusin kaane alla ja segasin. Valmis sai siis, kui leem oli kõvasti vähemaks jäänud. Kõrvale keetsin lihtsalt riisi.
Kes paksemat sousti armastab, võib rahumeeli jahu kasutada. Või siis seda välismaist kokkamise koort, mis ka paksendab, aga tükki ei lähe.
Kraam sai meesväele nii meelt mööda, et paari päeva möödudes kordasin katset. Et näha, kas teist korda ka veel nii hea välja tuleb. Mitte täpselt sama, aga hea sai ikka.

Korduspäeval oli ka midagi tähistada ja magustoiduks improviseerisin maasikatordi. Selleks küpsetasin plaaditäie biskviittainast (ikka ise mikserdasin munad kokku), kihtide vahele panin ricotta-(vahu)koore segu ja maasikaid ning kõige peale veel lisaks korralik kiht vahustatud vahukoort ja maasikaid. Sai ka hää.
Järgmine hommik kohvi kõrvale oli veel parem.

Siidi Singapuri

Vahepeal oli jäänud postitamata. Voilà! Siin ta on.

Peab ütlema, et minu siiani isegi nadid oskused on rooste läinud. Vaat mis tähendab vähene praktika. Ja töövahenditega on ka lood halvasti. Asja tuleb kindlasti parandada! Seda enam, et on juba siin uue teemaga algust tehtud. ;)

Porgandirisotto

Sellest ajast, kui ma risotto tegemise ära õppisin, on see tihti õhtuti meie menüüs. Sisse võib panna, mida iganes kodus leiab. Olemas on ka variandid näiteks vahuveiniga või maasikatega. Rääkimata igasugustest köögiviljadest.











Seekord porganditega.
Neljale persoonile kulub:
320g riisi
300g porgandit
40g võid
pool sibulat
1dl valget veini
1liiter köögiviljapuljongit
20g parmesani juustu
muskaatpähklit, soola

Porgandid puhastada ja lõigata pisikesteks kuubikuteks (ma riivisin). Sibulaga hakkida peeneks ja panna potti/panni koos 20g võiga. Nõrgal tulel säristada natuke kuni sibul muutub klaasjaks ja kuldseks.
Visata juurde porgand ja aeg-ajalt segades lasta lasta tal küpseda 4-5 min. Maitsestada soolaga ja riivitud muskaatpähkliga.
Lisada riis ja röstida, valada juured vein jalasta sel aurustuda. Kulbikaupa puljongit lisades (nii et riis on kaetud kogu aeg ega jää kuivale) lasta riisil pehmeneda. Kui riis on pasta moel küps, kuid al dente, segada sisse ülejäänud või ja riivitud parmesani juust. Kaanega suletult lasta tõmmata paar minutit.
Ja siis ei muud kui sööma!

Retsepti kohaselt on tegemist lihtsa roaga, mille ettevalmistamiseks kulub 20 min ja tegemiseks 25 min.

Simonetta sügis

Tegemist on ühe kaua tehtud kaunikesega. Kui me veel Naapoli ajal nädalavahetustel Ischia saare vahet käisime ja viimaseid termaalmõnusid nautisime, nägin ühes ajakirjas reklaamfotot. Tutvustati Simonetta lasteriiete uut kollektsiooni. Ma muudkui uurisin ja uurisin pilti nagu lummatu...














Lõpuks võtsin Milaanos jalad selga ja läksin lõngaotsingutele. Leidsin. Järgmise etapina tuli muster välja nuputada.
Kui kudumisega algust tegin, siis tuli suvi vahele. 2007 aasta sügiseks, st aasta hiljem kui itaalia lapsed poestostetud vestid selga said, oli ka minu oma valmis. Ja siin ta ongi...

Lõng: Grignasco Flavia Baby merino 50g=200m

Kalamees 2

Kolimise käigus läks G müts kaduma. Võtsin vardad ja päevatööna sai tehtud samasugune uus. Värv on vähe heledam. Lõnga läks vähem kui üks tokk.

Sinine talv

Lõng: Silke Peo 30, 100% merino vill
Vardad nr. 4
Kampsuni kaal: umbes 450g
Mudel: omalooming